november 24, 2009

sotsiaalne suhtlusvõrgustik meie elus

Nagu enamus popid tegelased (no ma olen ka ju populaarne tegelane, või mis:)))?) otsustasin minagi twitterikonto luua, nagu mulle facebook.com´ist, orkut.com´ist ja sellest samast blogist veel vähe oleks. Aga see on ju nii populaarne, kui jõuad sammu pidada erinevate uuendustega ja kõigega siin maailmas kursis olla vms...no aga tegelikult ei jõua, vähemalt mina mitte....liialt palju on vaja endast kirjutada, sest kogu aeg toimub midagi, millest keegi kindlasti varsti lugeda tahab...hhhmmm, peaks vist palkama kirjutaja, kes kirjutaks minu elust ja tegemistest....ta võiks ju kogu aeg  ja igal pool minuga kaasas käia ja kogu aeg muudkui kirjutada, nii et silmad punnis ja näpud paistes. Minu meelest on see sotsiaalne suhtlusvõrgustik natuke juba liig......, mis selle twitteri mõte on......et nagu istun iga päev iga minut arvuti taga ja muudkui kirjutan.....millest...kas sellest et hakkan kirjutama twitterisse sissekannet, nagu tavaliselt kui tööle jõudes teeb assistent mulle tassi cappuccinot, võib-olla kui viitzin, siis võtan midagi näksimist ka cappuccino kõrvale, kui ei viitzi siis järelikult ei võta jne... nii tore, kui selle kõik kuhugi kirja saaks panna, twitterisse näiteks :))))) Tore ju kui kõik mu sõbrad ja teised tegelased saavad reaalajas lugeda, millega parasjagu tegelen, näiteks lähen korra WC-sse, issver kui huvitav, onju? Ja kogu selle twitterluse ja bloginduse juures ongi see, et alguses on kõik kuidagi väga huvitav ja siis nagu ei ole enam aega, sest keegi peab ju tööd ka tegema, raha teenima...., et saaks uue arvuti osta, millega twitterisse ja blogisse sissekandeid teha...jne, jne.... Ja niimoodi see elukene veereb ja veereb.....