aeg mis kuulub mulle

Üle kahe kuu on möödas ajast, kui blogisse viimati sissekande kriblasin. Nüüd tekib kindalsti mõnedel küsimus, mis üldse blogida, kui ei viitsita sissekandeid teha. No aga miks mitte...tean et olen  oma sõprade jaoks täiesti kättesaamatuks muutunud. Sellel on vaid üks suur põhjus- TÖÖ, jah nii ta on. Õnneks on eraelu täiesti viimase peal ja ilma selleta oleks juba väga raske, nii et suured tänud KALLIS MAREK, et olemas oled. Igatus su järele on meeletu! Vahel lihtsalt on nii, et peab natukene rohkem pingutma, et aru saada, mis sul täpselt on....aga anyway....Otsustasin,et nüüdsest pean aega leidma enda jaoks, näiteks täna terve päeva vedelsein voodis, käisin ema ja vennaga Kadriorus jalutamas ja see oli kogu mu päeva tegevus. Luban seda endale, sest tean kui kiire ja raske nädal on ees. Minu töönädal algab pühapäeval ja üritan laupäeviti tööd mitte teha. Miks pühapäeval aga mitte esmaspeäval nagu enamusel....aga just selle pärast, et teate kui hea on pühapäeviti oma büroos istuda.....telefonid ei helise, keegi ei saada e-maile jne. Tavaliselt kulub kogu esmaspäevane päev e-maildele vastamiseks. Telefonid helisevad ka alatasa....aga saame hakkama.....lõpuks pingutan ju ainult enda ja minu kullakese parema elu pärast. Tööst tuleb kindlasti veel palju juttu, sest on toimunud väga palju muudatusi, mis lihtsalt tuleb siin lahti kirjutada....vms..Nüüd siis sellest ajast, mis enda jaoks pean leidma...see otsus sündis täna ja see tähendab seda, et võtan ennast kokku ning hakkan uuesti trennis ning ujumas käima. Samuti leian aja oma sõprade jaoks....nii, et kallid sõbrad: HE´S BACK :)))))) veel sedagi, et kavatsen ka blogisse sagedamini sissekandeid kirjutama hakata....Norra reisist järgmises sissekandes ja veel seda, et mu juuksed on ikka päris pikaks vahepeal sirgunud....lisan pildi....siis näete ise, kas tunnete ära :))))))))))))))