Jah, täna alustan sellest, sest olen nii palju lund tänase päeva jooksul koristanud, et oi, oi....ühesõnaga, kuulsin hommikul juba,et keegi väljas roogib lund, läksin alla ja küsisin laenuks lumelabidat (mida ühel korralikul linnavurlel, see tähendab minul muidugi ei ole), et meie rõdult pea meetrikõrgune lumi ära kühveldada. Oi, ja peale seda tööd tundsin nagu oleksin terve päeva rasket füüsilist tööd teinud :)))) olen Vasjale tänulik, et ta labida laenas. Järgmisen otsustasin, et sõidan autoga töö juurde ja mis juhtus oli see, et jäin kinni, lumme muidugi......seal ei olnud lumelabitat kellegi käest laenata....ja nii ma siis seal oma väikeste roosade kätega seda autot kaks tundi välja kaevasin, ise enda peale tulivihane....oli mul vaja sinna ronida.....ok.
NORRA......
Nagu lubatud, teen täna väikese ülevaate Norra reisist, mis leidis aset eelmisel nädalavahetusel. Reede õhtul alustasid neli reisiselli (marek, mina, grete ja alo) teed Helsinki poole....huvitav seiklus algas juba sadamas, kui teavitati sellest et laev hilineb 2 tundi, sest olevat poole sõidu peal jäässe kinni külmunud. No sai ikka nalja.... suur laev ja külmub sõidu ajal....selle üle sai küll palju nalja visatud....aga laevasõit algas mingi 19.30 aegu ja nii me siis teele asusimegi....mõlgutades mõtteid kui pikk autosõit meid ees ootab, ca 1500 km. Aga samade matkasellidega sõidaks või 15 000 kilomeetrit. Selles olen täiesti veendunud.....aga nagu mainitud öises piemduses see teekond algas. Leppisime kokku et kuna me kõik draivime siis sobib, kui igaüks sõidab nii palju kui jaksab, kuid mitte rohkem kui 4 tundi. Ja nii me ühe jutiga kohale jõudsimegi :)))) ma vahepeal ärkasin keset Lapimaad ja ei saanud üldse aru kus oleme, pea kahemeetrised lumehanged, lõputu sirge tee ja veel lumised kuuseladvad, gerete ja alo olid sel ajal tüüri juures, meie marekiga tudisime. Kõige raskem sõit algas, kui jõudsime Norra mägedesse....no see oli mulle katsumuseks, sel ajal oli minu kord roolida, mäe otsast alla kuristikku ei julenud kiigatagi.....ega tegelikult pimedas eriti näinudki. Aga nalja sai mis hirmus. Tahtsime ju meeltult põhjapõtru näha, seega kõigil eri suunades tepsel loe: nina vastu akent ja üritasime põtru tabada, sest igal pool ju sildid, et põdrad teel....ühte karja nägime, kuid oli nii pime, ja me ei saanud päris hästi aru, kas need olid põdrad või misiganes. Ja see põdrajaht kestis kuniks kohale jõudsime...sama nali jätkus ka teisel päeval, kui tagasi sõitma hakkasime....aga kohalejõudmiseks tuli ikka vaeva näha, vaev seisnes tiirutamises ümber mägede ja siis kui vedas, siis ka läbi mägede tunneli kaudu. Huvitav oli seegi, et ühel pool mäge on ühed ilmastikutingimused, sõidad läbi tunneli teisele poole, hoopis teistsugune ilma...naljakas. Üritan gretelt ja alolt pildid hankita, sest mu mobla oli puhkusel sel hetkel....aga Norra vol kaks järgmisel korral. Seniks olge tublid ja see ya!!!!! :))))))
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar